Kuni vabariiklased ütlevad sõnu 'Joe Biden võitis', jätkab vabariik närbumist ja suremist

Viis korda meie ajaloos on Esindajatekoda rakendanud presidendi tagandamismehhanismi ja ma olen neist neli korda elus olnud. See tabas nagu haamer, kui parlament hääletas kaheparteiliselt Donald J. Trumpi tagandamise poolt teist korda kahe aasta jooksul. (Enamusega ühines kümme vabariiklasest liiget. Kahekohalised numbrid!) Näib peaaegu, nagu oleks alates 1974. aastast toimunud seadusandliku haru aeglaselt kulgev põrandaalune mäss täitevvõimu poolt põhiseaduslike eesõiguste pideva usurpeerimise vastu, kuigi paljudel juhtudel oli kongress kaassüüdlane oma taandarengus. Kolmapäevase sündmuse vaatenurgast, tagasi vaadates, on näha hoo kogunemist selle taga, et seadusandja on võtnud tagasi vähemalt oma rolli võrdväärse valitsusasutusena.

Richard Nixoniga tõi see tagandamisavalduse hoiuruumist vastumeelselt välja ja ainuüksi selle välimusest piisas Nixoni ametist lahkumiseks. Koos Bill Clintoni ja selle presidendi kahe tagandamisega* alustati kohtuprotsessi senatis. Ja nüüd, kui 10 vabariiklast hääletavad tagandamisavalduse poolt, tundub tõenäolisem kui kunagi varem, et president* võidakse tegelikult süüdi mõista. Tundub, nagu teadis seadusandlik haru oma kollektiivses teadvuses, et kui ta jätkab oma olulistest põhiseaduslikest kohustustest loobumist, tekib paratamatult keegi nagu see president* ja et iidne tagandamisviga tuleb uuesti kasutusele võtta. .

Teisipäevane arutelu oli taas ette teada. (Tõsi küll, seda elavdasid vabariiklaste kaukuse mõratud uustulnukad, eriti Coloradost pärit Lauren Boebert, kes hüüdis: 'Ma kutsun härjavärki!', kuna filmis 'Beyond' valab John Quincy Adams endale kõrget.) Kuid võite tunda. presidendi* toetus hakkab langema. Presidenti* kaitsvad argumendid olid nõmedad; kui pärast Kapitooliumi politseiametniku Kapitooliumi trepil surnuks peksmist ahistate 'tühistamiskultuuri', olete süžee üsna kaotanud. Pärast seda, kui president Jim Jordan käis selle kaevu juures liiga sageli, vastas esindaja Jamie Raskin, et rahvamass tuli Kapitooliumi 6. jaanuaril 'meie elu tühistama'. Vähemalt näisid demokraatlikud argumendid olevat seotud hetke tegeliku reaalsusega ja sündmustega, mis olid kongressi selleni viinud.

Kui oleks keegi, kelle välimus illustreeris põhjapanevat kriisi kõige paremini, oli see vabariiklaste esindajatekoja juht Kevin McCarthy, kes, kui ta oleks kõvemini toimetanud, oleks end lõhki löönud nagu puhastamiseks sobiv forell. McCarthy kõnet lasti läbi peavõltsidega reaalsuse poole.

'President vastutab kolmapäevase massirahutajate rünnaku eest Kongressi vastu.'

'Mõned ütlevad, et rahutused põhjustas antifa. Selle kohta pole absoluutselt mingeid tõendeid ja konservatiivid peaksid seda esimesena ütlema.'

'Nad tahavad kestvat kahepoolset õiglust. See tee on endiselt saadaval, kuid see ei ole see tee, mida me täna liigume. See ei tähenda, et president on süüst vaba. President kannab vastutust rahvamasu märatsejate kolmapäevase rünnaku eest Kongressi vastu. oleks pidanud juhtunut nähes rahvahulga viivitamatult hukka mõistma. Need faktid nõuavad president Trumpilt viivitamatut tegutsemist – võtke oma osa vastutusest, vaigistage puhkevad rahutused ja tagage, et valitud president Biden suudab oma ametiaega edukalt alustada. viivitamatu tegutsemine väärib ka kongressi tegevust, mistõttu arvan, et faktikogumiskomisjon ja umbusalduse avaldamine oleks mõistlik.

Kuid McCarthy ei öelnud midagi 6. jaanuari vägivalla kõige põhilisema põhjuse kohta, millesse ta oli tihedalt seotud: kampaania Joe Bideni ja Kamala Harrise valimiste delegitimeerimiseks mis tahes vahenditega, olgu see siis õiglane või väär. McCarthy ja enam kui sada tema kaukuse liiget jätkasid seda ohtlikku valet ka pärast seda, kui Kapitooliumi olid rüüstanud pätid, kes uskusid seda kõike tulihingelisemalt kui McCarthy. Tegelikult ei maininud ükski vabariiklastest kõneleja seda isegi. Ometi oli just tema selle vale propageerimine presidendi* süüdimõistmatute tegude peamine eesmärk. Vabariiklastel on lihtne öelda: 'Ma vihkan vägivalda'. Kuid tundub, et neil on võimatu öelda: 'Joe Biden võitis.' See ei ole selles vabariigis jätkusuutlik olukord ja seda ei lahendatud mingil juhul kuritegeliku presidendi* teistkordse tagandamisega. Kuni see vale elab, hakkab vabariik ikkagi surema.